 |
||||||||||
| UUED | LINNUD | LOOMAD | MAASTIKUD | LOODUS | AEROFOTOD | AUTOR | MÜÜK JA KONTAKT | EST | ENG |  |
|
Fotod / Loomad |
| << EelmineJärgmine >> |
 |
| NIKON D500 JA SOOME KARU |
| Soome, Kuhmo, juuli 2016 |
| Hiljaaegu oli mul suurepärane võimalus testida Nikoni uut poolkaadrite lipulaeva, D500 kaamerat. Põhja-Karjala taigametsades elutsevate pruunkarude jäädvustamine oli just paras väljakutse sellele kaamerale. Kuna loomade liikuvus oli seekord kehvavõitu, siis paraku jäi põhjalikum testimine teostamata ent isegi põgus kokkupuude D500 kaameraga andis mulle juba selgelt aimu, et tegemist on revolutsiooniga DX kaamerate arengus. Järgnevalt toon välja punktid, mis mulle selle kaamera juures muljet avaldasid: 1) Ergonoomika - kaamera istub kätte väga hästi! Uuendusena on ISO nupp viidud kaamera tagaküljelt korpuse peale, otse päästiku juurde. See annab võimaluse keerukates oludes väga kiiresti ja mugavalt ISO väärtusi muuta. Lisaks sellele on kaameral (sarnaselt D4S ja D5 profikeredele) olemas ka joystick, millega hõlpsasti fookuspunkte valida. Kindlasti tuleb veel ära mainida taustavalgustus tagapaneeli nuppudel! D610 kasutajana olen sellest väga tihti puudust tundnud. Pimedal ajal looma- või linnuvarjes istudes on üpris ebamugav pimesi nuppe kombata ning tihtipeale läheb sõrm valele nupule. See võib aga teinekord maksma minna nii mõnegi magusa momendi looduses. D500 kaameraga on see mure nüüd lahendatud! Jäädvusta kui pimedas tahes - nupud on kõik kenasti leitavad! Et see veel kõik ei oleks, siis on D500 kaameral esimese poolkaadrina profikeredele sarnane suur ja selge pildiga pildiotsija, kust väga mugav sisse vaadata. Jällegi üks asi, millest D610 täiskaadri juures puudust tunnen. Miks on D610 ainuke täiskaader, millele Nikoni insenerid otsustasid paigaldada poolkaadritele omase väikese ja kandilise pildiotsja, jääb mulle tänini arusaamatuks! 2) Autofookus ja kiirus -jah, D500 on kiire! Mitte lihtsalt kiire, vaid lausa ülikiire! 10 kaadrit sekundis sarivõte ja 153 teravustamispunkti, millest 99 risttüüpi, teevad sellest kaamerast tõelise snaipri! Lisaks sellele katavad fookuspunktid sisuliselt terve kaadri! Siinkohal võrdluseks D610, millel on kaetud vaid kaadri keskosa. Viimaks minu jaoks üks kõige magusam uuendus autofookuse juures - grupifookuse režiim! Kui seni on see jäänud vaid uuemate profikerede pärusmaaks, siis nüüd on sama režiim ka D500 keres olemas. Grupifookuse režiimis teravustab kaamera oluliselt kiiremini ja täpsemini kui näiteks d9 või mis iganes teise režiimiga ning seda ka hämarates valgusoludes. Kõiki neid nüansse arvesse võttes teeb D500 kiiruse ja autofookuse täpsuse osas pika puuga ära kõikidele odavama otsa täiskaadritele, rääkimata poolkaader keredest! 3) ISO-kvaliteet - see on üks peamisi põhjuseid, miks ma omal ajal läksin poolkaader kaamera (D90) pealt üle täiskaadrile. DX kaamerate sensoritundlikkus ei ole kunagi olnud täiskaadritega võrreldav - kuni tänaseni! Tegin konkreetse testi täpselt ühesugustes tingimustes ning minu hinnagul on D610 ISO-kvaliteet siiski natukene parem. Vähemalt kuni väärtuseni 6400. See, aga ei tähenda, et D500 kaamera ISO oleks kehv - kindlasti mitte. Erinevus ei olnud siiski väga suur ja ärgem unustagem, et lõppude lõpuks on antud hetkel võrdluses ikkagi poolkaader ja täiskaader. Sellest hoolimata annab D500 poolkaadri kohta siiski väga muljetavaldavaid tulemusi. Märkimisväärselt pareimaid kui kõik varasemad Nikoni poolkaadrid. Isegi ISO 3200 juures teeb D500 veel väga ilusaid pilte, kuid ka palju suuremate väärtuste juures on võimalik saavutada kasutuskõlbulikke tulemusi. Eeliseks minu D610 ees on asjaolu, et D500 ISO väärtused ulatuvad märgatavalt kõrgemale kui D610. Kui D610 kaamera ISO-ulatus (ilma laiendusteta) on 100-6400, siis D500 kerel on see 100 - 51200 (laiendatav kuni 1 640 000). Minu järeldus siinkohal on järgmine: ehkki D610 ISO-kvaliteet on õige pisut parem ja müratase puhtam, siis D500 võimaldab õhtuhämaruses oluliselt kauem pildistada ning saavutada seejuures siiski väga häid tulemusi. Lisaks sellele on D500 esimene poolkaader kaamera, mille mürataset saab juba odavama otsa täiskaadritega kõrvutada ning erinevused kvaliteedis ei ole sugugi niivõrd suured kui varasemate poolkaadrite puhul. Tegelikult pakub Nikon D500 kaamera veel palju muudki, kuid tõin välja vaid minu jaoks olulised nüansid. Kokkuvõtvalt võib öelda, et see kaamera on oma olemuselt kõige sobilikum spordi- ja loodusfotograafiaks. Linnu- ja loomapildistajatele teeb selle eriti magusaks 1,5-kordse cropiga sensor, mis võimaldab fookuskaugust 1,5-kordselt pikendada. 300mm 2.8 optika muutub selle ees 420mm 2.8 optikaks! Ilma liialdamata on tegemist uue tehnoloogilise imega Nikoni poolkaadrite ajaloos! Kui seni võis Nikoni parimaks poolkaadriks pidada D7200, siis nüüd on selleks D500 - seejärel tükk tühja maad ja alles siis tuleb D7200! Nikon D500 on justkui täiskaadri võimekus poolkaadri keres! Pruunkaru / Ursus arctos |